Mart Krimm
Jäneda Mõisa viimane kokk
Mart Krimm sündis 25. veebruaril 1865. aastal Ambla vallas Salu talus Jäneda mõisa
rentniku Mart Krimmi pojana. 15. aastaselt sai Mart Jäneda mõisas koka õpilaseks.
Kolmeaastase õppeaja möödudes andis mõisaproua Margarethe von Benckendorff (sün.Bremen) hoolsale ja karskele noormehele õiguse valmistada sakstele toitu.
Mart Krimmist kujunes aastatega tunnustatud meister, kelle juurde tuldi õppima ka Tallinna eliitrestoranidest. Mart oli ka Jäneda mõisa mesinik, esines loengutega ja juhatas mesindustoimkonda Ambla Põllumeeste Seltsis. 22 teenistusaastat möödusid Mardil mõisa südames vanas puidust härrastemajas, mis 1902. aastal maha põles. Pärast seda hiigeltulekahju, milles hävis kokku 14 hoonet, kohandati vanahärra Alexanderi ja proua Margarethe Benckendorffi eluasemeks endine mõisa jahimaja Kalijärve kaldal. Järgmised kolm aastakümmet kokkas Mart Kalijärvel, pidas mesilasi ja hoolitses selle eest, et ka metsaannid jõuaksid pererahva lauale. Külaelanikele jäi Mart Krimm meelde kui lumivalges kokarüüs kuju, kes seisis lõunaaeg Kalijärve talu trepil, ühes käes kulp ja teises pann, lõi lokku ja kutsus mõisalapsi sööma.
13. augustil 1888. aastal oli Mart abiellunud Anna Loviisa Jüri tütar Kaasikuga. Sellest
kooselust sündisid lapsed: Oskar (6.01.1889); Ernst (14.09.1891); Artur (13.09.1893);
Antonie (23.07.1902) ja Valter (21.07.1905). Mart Krimm teenis Jäneda mõisaperet ligi 50 aastat, selle aja jooksul oli manalasse varisenud vana mõisahärra ja ta proua, järgmise põlve esindajad olid kas hukkunud või rändasid mööda ilma ringi, mõisast oli saanud põllutöökool ja mõisarahvas elas nagu teisedki talus. Kunagi laante keskel võrsunud poisikese tööle võtnud von Benckendorffide kolmanda põlvkonna esindajad, kes Marti austavalt Papa Krimmiks kutsusid, ei kasutanud enam oma nime ees tiitleid ja viimaks lahkusid nemadki laia ilama. Mõisarahva lõplikku lahkumist Mart ei näinud, ta suri 18. aprillil 1936 ja maeti Ambla kirikaeda oma kauaaegsete tööandjate von Benckendorffide hauaplatsi kõrvale. Viis aastat hiljem sängitati Mardi juurde ka ta abikaasa Anna Loviisa (19.09.1862 – 18.02.1941).

Mart Krimm Kalijärve talu rosaariumis lemmikloomadega u. 1914.
(Jäneda Muuseumi fotokogu)

Agronoom Valter Krimm Pärnus u. 1930. (Jäneda Muuseumi fotokogu)
Mardi poeg Valter Krimm lõpetas Jäneda Põllutöökeskkooli (siis veel Põhja-Eesti
Põllutöökeskkool) 1. mail 1927. aastal, ta pani kirja isa mälestused, mis on tänaseks
muutunud hindamatuks allikaks kõigile Jäneda ajaloo uurijatele. Enda kohta on Valter
napisõnaliselt maininud, et diplomieelsel praktikal oli ta Pärnumaal Vana-Kariste vallas
eeskujulikus Tõlla talus peremees Hans Meltsase juures. Peale kooli lõpetamist ja
teenistust kaitseväes töötas ta põllumajanduses majapidamisjuhina, 1941. aastast töötas metsamajanduses ja seejärel metsatööstuses. 1965. aastal jäi Valter Krimm pensionile. Toonase Aegviidu rahvamaja juhataja Koidu Liivak on meenutanud, et Valter võttis agaralt osa alevi kultuurielust ja oli üks paremaid kohalikke laulumehi.
Valter Krimm (21.07.1905 – 7.11.1983) ja ta abikaasa Salme Krimm (neiuna Noor; 22.10.1905 – 24.09.1983) on maetud Aegviidu vanale kalmistule.
MTÜ Jäneda Muuseum
Registrikood: 80192574
Jäneda loss, Jäneda, Tapa vald, 73602 Lääne-Virumaa
mob. 53477832
SEB, a/a nr: EE571010220033790018
